arrow

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu fassaadi pannoo

  • Näitus: Rääkiv linnaruum
  • Rävala pst 10

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fassaadi pannoo
1957.–1959. aastatel projekteeritud ja 1963. aastaks lõplikult valminud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu (praegu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu) hoone ilmestab 1950. aastate lõpule ja 1960. aastate alguse tehniliselt veidi algelist ja piire kompavat modernsuse taotlust. Suurte akendega kuuekorruselisele Saaremaa dolomiidiga vooderdatud hallile fassaadile lisab vürtsi oranž otsasein. Hoone arhitektideks on Uno Tölpus ja Paul Madalik, sisearhitektiks Leila Pärtelpoeg.
Hoone hoogsa varikatusega peaukse kõrval olev rahutu kompositsiooniga sgrafiito ilmestab perioodile iseloomulikku taotlust sünteesida omavahel kunsti erinevaid valdkondi. Hoone esisel haljakul on ka skulptuur ning maja sisemusest leiab keraamilise pannoo.
Ajastule eriti iseloomulik on kosmoseraketi kujutis, mis nõukogude ikonograafias oli eriti tähtsal kohal. Nimelt seostus see maailma esimese kosmoselennuga, mille sooritas 1961. aastal Juri Gagarin. Selline triumf sümboliseeris Nõukogude Liidu ja sotsialismi paremust, progressi ja innovatsiooni, samuti inimese pürgimist aina kõrgemale ja kaugemale ning helgesse tulevikku. Pannool tugevdab seda ideed ka lennuk. Veel on kujutatud leiutisena olulist vesiratast ning ebamäärast agregaati, mis meenutab teerulli või tööpinki. Nõnda polnud kujutised ülemäära seotud valdkondadega, mille uurimisega Eesti teadlased tegelesid, vaid näitas pigem trafaretsel viisil kaasaegset tehnoloogiat. Kompositsioonis on kasutatud 1960. aastatele omast lihtsat ja löövat laadi, mis imeliselt sobitus poliitpropagandaga.
Nähtavasti kaeti ajastule ilmekas, ent kunstiliselt keskpärane töö kohe peale valmimist krohvikihiga ning unustati. Nähtavale jäeti vaid kiri „Teaduste Akadeemia“, mis haakus modernistliku arhitektuurikeelega.
2005. aastal pannoo taasavastati, restaureeriti ja eksponeeritakse praegu omalaadse kurioosumina klaasi all.