Suurgildi uksekoputid
1430. aasta
14. sajandi algusest kuni 1920. aastani jõukamaid kaupmehi koondanud Suugildi hoone valmis 1417. aastal. Raekoja platsi lähedal mahukas kõrge viiluga hilisgooti stiilis hoonest kujunes oluline kooskäimise ja pidutsemise paik. Teravkaarses paeportaalis olev uks on valmistatud tammest, kaunistatud ja tugevdatud rosetikujuliste sepisnaeltega ning ehitud oluliselt vanemate ehk keskaegsete lõvipeakujuliste pronkskoputitega. Sarnase vormikeelega koputeid leiab arvukalt näiteks Itaaliast, kuid Eesti oludes on tegu erandliku nähtusega ning koputeid peetakse suurepäraseks keskaegse metallitöö näiteks.
Lõvi oli läbi sajandite armastatud tegelane, kelle käppasid imiteerisid mööblijalad, samuti on lõvipäid ja kujusid näha sageli hoonete kaunistustena ning vappidelgi on lõvi armastatud külaline. Loomade kuningaks kutsutud lõvi sümboliseerib neid juhtudel julgust, kuninglikkust, jõudu, väärikust ja vaprust. Parempoolset koputit ümbritseb minusklites ladinakeelne kiri, mis tähendab „Issanda aastal 1430. Oo, kuulsusrikas kuningas Kristus, tule rahus“, vasakpoolsel alamsaksakeelne “Jumal õnnistagu kõiki, kes selles majas ja kes siia veel tulevad“. Ilmselt on tegu Merten Seiferti valukoja tööga.
Peaukse tähtsust ja keskaja romantikat toovad esile 1980. aastate alul tehtud etikukivid. Majas paikneb praegu Eesti Ajaloomuuseum, mistõttu pälvivad koputid rohket tähelepanu.
