Hotell Viru oli Nõukogude Eesti esindushoone, kus majutati välismaa turiste. Hotell valmis 1972. aastal Henno Sepmanni ja Mart Pordi projekti alusel ning ehitajad tulid Soomest. Hoone eeskujuks on ilmselt Oscar Niemeyeri kavandatud Brasiilia parlamendihoone (1960), mille liigendatud kõrge maht ja horisontaalne madal osa on väga Viru hotelli sarnased.
Hotelli interjöörid kavandasid Väino Tamm, Vello Asi ja Loomet Raudsepp. Need olid omas ajas märkimisväärselt stiilsed ning esindasid kõrgmodernismi jahedat vormikeelt. Enamik mööbliesemetest olid valmistatud originaalprojekti järgi.
Vello Asi kavandas ka hoone ülakorruse tagasiastes asuva valguskirja HOTELL VIRU. Kirjatähtede aluseks oli Itaalia tüpograafi Aldo Novarese kirjatüüp Eurostile Bold Extended, mis oma massiivse vormiga oli 1970ndate lemmikšrifte (näitena kasvõi Nokia firma logo). Hotelli valgustähtede osas oli rahulolematu tollane kunstiinstituudi graafika professor, kes protestis, et E-tähe keskkriipsu ärajätmine on “lubamatu”. Vello Asi pareeris, et see kriips lihtsalt ei mahtuvat tüsedate rõhtjoonte vahele.
Hotell müüdi 1994. aastal Soome firmale SRV, kes asus peagi väärtuslikku sisustust hävitama. Ka valguskiri katusekorrusel oleks prügisse rännanud, kui see poleks hoone muinsuskaitse all oleva arhitektuuri osa.
